02/03: Olla vaid olemiseks.
Category: On this day
Posted by: TheZin
"I didn't want to start writing something of my own because to do that I'd have to start writing something. I love writing but hate starting. The page is awfully white and it says, 'You may have fooled some of the people some of the time but those days are over, giftless. I'm not your agent and I'm not your mommy, I'm a white piece of paper, you wanna dance with me?' and I really, really don't. I don't want any trouble. I'll go peaceable-like."
-Aaron Sorkin
Ka bloggis on raske kirjutamist alustada. Nii palju vaba ruumi ja tihtipeale ainult üks või vahest kaks mõtet. Ma pole ammu midagi lisanud ja ausalt öeldes on algne huvi bloggi vastu kõvasti kahanenud. Pole nagu midagi kirjutada. Mõtlesin vahepeal John Greyd edasi kirjutada, kuid puuduvad ideed. Story on vast rappa jooksnud kuid äkki veab ja suudan edukalt sisse tuua naistegelase. Ma arvan, et just see viiks lugu edasi.
Hamstrit on väga raske intergreerida aktiivse tegelasena juttu, kus ei ole midagi maagilist või üleloomulikku.
Märkamine
Kas te olete kunagi märganud, mis teie ümber täpselt toimub?
Iga päev möödume samast majast märkamata, et terve maja on natuke viltu või tuled on alati 2. korrusel kustutatud.
Nurk ei ole päris üheksakümmend kraadi või maja esimene korrus on täielikult puudu.
Mina märkan neid asju, mõtlen teistmoodi ja üritan seda ka teistele seletada, aga nad ei kuula mind ja nad ei suuda mõista.
Võibolla mõistavad kuid lihtsalt eiravad sest see ei mahu nende maailmapilti ära ei üht ega teist pidi. Miks peaks midagi muutma kui kõik on täpselt nii nagu ta on alati olnud - võibolla selle pärast, et kõik on alati perses olnud?
Kui te kõnnite märgake, et pilt te silme ees liigub natukene üles alla. Ärge lükage seda tavaliste asjade sekka ja mõistke liikumist ja selle erilisust. Te istute kuid ei taju keha puhkamist. Te magate kuid ootate vaid hommikut.
Aeg
Kõndides mööda pikka tänavat mõtlete, miks te juba lõpus ei ole, kuid vastupidi tihtipeale ei mõelda.
Kui hetk on möödas, siis on ta juba kaugel kaugel. Küsimus on selles, kas ta on üldse kunagi olnud? On teil tõendeid?
Äkki pole ka praegustki olemas, kuna mõtte lõppedes on ka see hetk juba möödas. Me elame enda korduste korduste kordust ja teeme seda õnnelikult. Ega me ei saagi välja kuid elu on palju lihtsam kui nii mõelda. Ei saa lasta elul lihtsalt juhtuda, kuid kõik mis on juhtunud on kirjutatud minevikku - muutumatu kuid ümberkirjutatav tõde.
*lehva-lehva*
I'm losing it, really I am.
http://asterix.risk.ee/Unique.jpg
-Aaron Sorkin
Ka bloggis on raske kirjutamist alustada. Nii palju vaba ruumi ja tihtipeale ainult üks või vahest kaks mõtet. Ma pole ammu midagi lisanud ja ausalt öeldes on algne huvi bloggi vastu kõvasti kahanenud. Pole nagu midagi kirjutada. Mõtlesin vahepeal John Greyd edasi kirjutada, kuid puuduvad ideed. Story on vast rappa jooksnud kuid äkki veab ja suudan edukalt sisse tuua naistegelase. Ma arvan, et just see viiks lugu edasi.
Hamstrit on väga raske intergreerida aktiivse tegelasena juttu, kus ei ole midagi maagilist või üleloomulikku.
Märkamine
Kas te olete kunagi märganud, mis teie ümber täpselt toimub?
Iga päev möödume samast majast märkamata, et terve maja on natuke viltu või tuled on alati 2. korrusel kustutatud.
Nurk ei ole päris üheksakümmend kraadi või maja esimene korrus on täielikult puudu.
Mina märkan neid asju, mõtlen teistmoodi ja üritan seda ka teistele seletada, aga nad ei kuula mind ja nad ei suuda mõista.
Võibolla mõistavad kuid lihtsalt eiravad sest see ei mahu nende maailmapilti ära ei üht ega teist pidi. Miks peaks midagi muutma kui kõik on täpselt nii nagu ta on alati olnud - võibolla selle pärast, et kõik on alati perses olnud?
Kui te kõnnite märgake, et pilt te silme ees liigub natukene üles alla. Ärge lükage seda tavaliste asjade sekka ja mõistke liikumist ja selle erilisust. Te istute kuid ei taju keha puhkamist. Te magate kuid ootate vaid hommikut.
Aeg
Kõndides mööda pikka tänavat mõtlete, miks te juba lõpus ei ole, kuid vastupidi tihtipeale ei mõelda.
Kui hetk on möödas, siis on ta juba kaugel kaugel. Küsimus on selles, kas ta on üldse kunagi olnud? On teil tõendeid?
Äkki pole ka praegustki olemas, kuna mõtte lõppedes on ka see hetk juba möödas. Me elame enda korduste korduste kordust ja teeme seda õnnelikult. Ega me ei saagi välja kuid elu on palju lihtsam kui nii mõelda. Ei saa lasta elul lihtsalt juhtuda, kuid kõik mis on juhtunud on kirjutatud minevikku - muutumatu kuid ümberkirjutatav tõde.
*lehva-lehva*
I'm losing it, really I am.
http://asterix.risk.ee/Unique.jpg
Päikesekiir wrote:
Mis puutub "Aega",siis need on kõik nii...igavad mõtted.
Have you ever stopped to notice how many girls and boys in puberty think they're losing it?A lot.