Comments

01/02: Haridusest ja harimatusest vol 1 - Ajalugu

"Aga tee mulle selgeks, mis mõte on ajalool" - Mart (nimi muudetud isiku turvalisuse huvides)

Vot nii, kallis Mart, see on tegelikult väga hea küsimus. Ja täna õhtul üritame selle veel selgeks teha, sest ega ükski hea küsimus ometi vastuseta jää.

Tegelikult on see küsimus ka täiesti mõistetav. Samas vaataks ilmselt iga endast lugupidav pedagoog nüüd väga halvakspaneva pilguga. (jumal tänatud, et neil on ilmselt sada paremat asja teha, kui mingit blogi lugeda)
Esiteks kõige labasem üldmõistetav moraaliepistel: ajaloo kui aine mõte on see, et inimene mõistaks, kust ta tuleb; miks on maailm selline. Ajalugu aitab kujundada pilti maailmast, värvida mõtteid elust, minevikust, olevikust, tulevikust.

Aga kurikuulsaks on saanud fraas "siinkohal ajalugu vaikib"... samaväärselt lausa triviaalse tarkusesähvatusega "ajaloo on kirjutanud võitjad" (kes siis muu... kaotajad surid tõenäoliselt enne kui neile selleks võimalus anti). Selgelt mäletan ma seda, kuidas kallis klassivend küsis ajaloo õpetajalt: "Aga kas te olete Leninit ise näinud, et teate, et ta just selline oli?"
Kui nüüd jutulõngast kinni haarata ja langeda ühte üliäärmusesse, siis on ju kogu ajalugu üks suur seebimull, mis võib igal hetkel puruneda. Sest inimene on juba loomuselt selline skeptiline olend, kes usub ainult seda, mida ise näinud, katsunud, maitsnud, nuusutanud, kodus pidanud ja sõpradele näidanud jne jne. Aga kahjuks ei ole ma ise näinud ei Kolumbust, Marco Polot, paavst Innocentius kolmandat ega Peeter Paani (eeldades, et tegu on ikkagi ajaloolise figuuriga - vastupidisel juhul tõestage, et ei või olla).

Kas tõesti peab siis kullana võtma kõike, mis on kirjas ajalooõpikus. Millega nüüd kõrvalepõikena võiks korralikult õiendada. Terve minu kümnenda klassi ajaloomaterjali hõlmava kolmeköitelise oopuse sees on ainult üks lause Makedoonia Aleksandrist, ainult üks lause Julius Caesarist ja ainult üks lõik Hannibalist. Samas saan ma terve peatüki materjaliga, mis tõestab, et Kreeka templi pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. Kusjuures, mis eriti šokeeriv(nõrganärvilised, edasi palun mitte lugeda), tavaliselt olid need arvud 13+6 ja 17+8. Ma tean, ma tean, ma ise ei suutnud ka alguses seda uskuda, aga nii see on.
Igatahes mida ma öelda püüan... selline asi ajab vihale. See ei ole huvitav.

A la "Vahepeal toimusid Puunia sõjad ja ohtralt huvitavaid ja ajalugu muutvaid lahinguid, aga meie hüppame sellest osast üle ja asume äärmiselt meeli erutava ja vaimu teritava Rooma sauna arhitektuuri juurde." Braavo. Neetud braavo.

Jah, ajalugu on vaja, et tänapäeva ühiskonnas midagi mõista või siis ka, et intelligentses vestluses midagi vahele öelda (nt kui mõni idioot peaks pakkuma, et Philippos II sai troonile 365. aastal eKr, võite kohe parandada, et EIEIEI, tegu oli hoopis 359. aastaga eKr).

Aga teisalt on aine tähtsus kõvasti üle tähtsustatud. Ja tõttöelda ei saa ma aru, miks üks inimene peaks oma elu pühendama ajaloolaseks saamisele, et õppida midagi, mida ei pruugi olemas olla.

Diip värk.

Kallis Mart, ma loodan, et sa said siit mõned juhtnöörid, mis aitavad sind lähemale vastusele oma küsimusele.

Comments made

No comments yet

Add comment

This item is closed, it's not possible to add new comments to it or to vote on it