Jätke meelde, et alati on midagi paremat teha.
Sellega võiksin ma lõpetada - see oleks parem kui keeruline jutt, mida tavaliselt ajan. Ringiga ja nii - see on mulle alati palju lihtsamana tundunud ja kaugemana, kui ma tahaksin, tegelikult. Aus olla on väga raske, isegi totakate või lihtsate asjadega ja ma mõtlen täiesti aus. "The truth, the whole truth and nothing but the truth so help you whatever divine being you happen to belive in."

Sellega läheks väga kaua aega ja iga päev ei oleks selleks tahtmist. Lihtne vastus: "Jah, täna on väga ilus ilm," muutuks keeruliseks kirjelduseks lapsepõlve päevitushaavadest, rannasuplustest ja uputavatest järvedest ning sellega seotud tunnetest kahtlusteni maaväliste elusolendite eksiteerimiseni ja saia röstimise füüsikaseadusteni - ühe- või kahe sõnaga segane värk. Kaks kõige nukramat külge tõe rääkimise juures on kas siis valesti mõistmine (a) või mitte üldse mõistmine(b).

"Ma leian, et sa oled täna väga ilus."

a) "Ma ei olnud siis enne ilus!? Sa arvad, et ma olen jube. Ma ei taha sind enam kunagi näha!" (lahutus -> rahaprobleemid -> enesetapp)
b) Siinkohal tahaksin ma meelde tuletada, et ma ei ole olnud reaalsetes situatsioonides, kus lauset "Ma leian, et sa oled täna väga ilus" ei mõisteta. Tagamõtet, see tähendab. Ma võin muidugi midagi välja mõelda, kuid lugejate (kõigi kolme) piiramatu loovusvõime suudab minu saamatuse kompenseerida.

Kuid kõige kõige kõige raskem on heal inimesel, võibolla natuke väärastunud mõttemaailmaga nagu ma seda olen, kuid siiski heal inimesel, valetada. See on uskumatult ebameeldiv tegevus kuid teatud olukordades täiesti vältimatu. On ka situatsioone, kus ei tõde, vale ega hästi teeseldud südamerabandus ei annaks soovitud tulemust, kuid sellest rohkem hiljem, et mitte õelda mitte kunagi sest seda ei juhtu. Nagu õeldud, vältimatu vale vajab vahest viisakusest vabadust? Aga miks? Võibolla, sest kahe kurja vahel peab valima leebema.

Kui keegi peaks valima, kas endal on natuke halb olla või kellelgi teisel ja endal on halb olla, valiksin mina esimese. Kui valikuteks on vale, mis ei too halba kellelegi teisele, peale enda ning tõde, mis mõjutaks teisi rohkem kui mind, siis ma valiksin selle vale. Võibolla on see iseeneset üllas, võibolla arglik käitumine. Kõik oleneb situatsioonis. Onju? Onju!



Ok, vahetaks teemat. Mul tuli praegu meelde kui perses oli minu eelmine postitus, vabandan - tõesti.
Või noh, ei. Mulle meeldis.

If I could be a Superhero,
I would be Awesome Man.
I'd fly around the world fighting crime
According to my Awesome Plan.
And if I saw criminals trying to lie
Hurting other people and making them cry
I'd haul them off to jail in my Awesome Van.
Because I would be Awesome Man.



X käsk ja mingi 9 sellele eelnevat

Jep, "X käsk ja mingi 9 sellele eelnevat", minu järgmine projekt. Film, religiooni tarbeks.
Kiire matemaatika. Oletame, et ma tahan loovutada kuus minutit ühele käsule.

6 x 10 = 60 minutit. Tundub loogiline? Lisame veel tiitrid, alguses ja lõpus. Pluss 2 umbes.
62 minutit äkki vahepealsed klipid, mingisugune lollitamine - õpilaste film ikkagi ju.
70 minutit.

Nüüd võtame õpetaja, kelle jaoks ma seda tegema pean, dir(r?)ektiiv.
20 minutit.
20 / 10 = 2 minutit, loo kohta.
22 minutit.

70 minutit - 22 minutit = 48 minutit

48

EELMISE AASTA FILM, kes seda näinud ei ole.

John Grey

Jah, 4 peatükk on valmimas. Täpsemalt, ma kopeerisin pealkirja kolmandast peatükist, vahetasin kolme neljaga ning siis ma otsustasin magama minna. See ei ole eriti palju kuid ma üritasin. Natuke. Noh, mitte eriti.



"This is your life and it's ending one minute at a time."
I am Jack's...