08/10: Permanentne Marker
Category: On this day
Posted by: TheZin
Tere, maailm.
Kuidas sul läheb? On probleeme? Tahad sa nendest rääkida? Ei? Ok.
Mina tunnen end, taaskord, imelikult. Hiljuti jõudsin kuidagi vannituppa peegli ette ja rääkisin endaga. See ei ole imelik - ma tean, mis on imelik ja seda ei saa sinna lahtrisse kaugeltki mitte toppida, vähemalt mitte minu puhul. Teemaks oli seekord tulevik ja selle kujundamine. Metsik asi see tulevik. Kõik on võimalik, aga samas hoian kinni loogilisest.
Ülikool - igati vahva ja tore, aga õppimine pole minu thing. Ma ei ole kunagi süvenenud sellesse piisavalt. Rutiini ei ole. Samas saavad paljud teised hakkama raamatut avamatagi ja seda nii põhi-, kesk- kui ka ülikoolis. "Lootusetu," - ütlen ma. Enesekontroll on olematu ja mingi süsteemi loomine vajaks esiteks süsteemi, mis lubaks seda süsteemi korrastada ja ülal hoida. Nõiaring, ausalt ka. Noh, hirmutab natuke. Võiks ju välismaale minna ja tegelikult ihkabki süda reisida. Näha teisi noori ja vanu huvitavaid inimesi. Neid maailm ju täis - mida ma siin Eestis mökutan? Selles vast ongi asi. Eesti on ka huvitavaid inimesi täis ja mingi tunne on, et enne ei tohiks lahkuda, kui kõik need on ka tuttavateks valmis tehtud.
Meeletu, meeletu maailm me ümber. Kes seda kõike jõuab ikka ära teha? Noh, mina. Üritan. Ühel hetkel pärast 12'ndat ja enne ülikooli tõmban minema. Lihtsalt ära. Euroopasse, Aafrikasse, USA-sse, Jaapanisse ja muudesse Aasiamaadesse - kõik, kõik, kõik käiks läbi. Kahest nädalast kohe kindlasti ei piisaks. Kolm kuud siin, pool aastat seal - kunagi tulen tagasi ka. Äkki leian (loodangi tegelikult) välismaal ülikooli endale, siis võiks juba tööle hakata - pool aastakest ühel ametil siis edasi. Tööredelil ronima hakata on muidugi tore mõte, aga elu on selleks liiga lühike.
Kurat seda teab, mida elu toob. Äkki ei lahku kunagi Eesti pinnalt enam. Naine, lapsed, maja; joogid, narkootikumid, tänav; mõis, firma, teenrid - kõik on võimalik. Noorus on imeline aeg, aga nagu ikka õeldakse (inglise keeles) : Youth is wasted on the young.
This post has been brought to you through the wonders of the Internet.
The Internet - proof that the stupidity of few shrouds the intelligence of many.
Kuidas sul läheb? On probleeme? Tahad sa nendest rääkida? Ei? Ok.
Mina tunnen end, taaskord, imelikult. Hiljuti jõudsin kuidagi vannituppa peegli ette ja rääkisin endaga. See ei ole imelik - ma tean, mis on imelik ja seda ei saa sinna lahtrisse kaugeltki mitte toppida, vähemalt mitte minu puhul. Teemaks oli seekord tulevik ja selle kujundamine. Metsik asi see tulevik. Kõik on võimalik, aga samas hoian kinni loogilisest.
Ülikool - igati vahva ja tore, aga õppimine pole minu thing. Ma ei ole kunagi süvenenud sellesse piisavalt. Rutiini ei ole. Samas saavad paljud teised hakkama raamatut avamatagi ja seda nii põhi-, kesk- kui ka ülikoolis. "Lootusetu," - ütlen ma. Enesekontroll on olematu ja mingi süsteemi loomine vajaks esiteks süsteemi, mis lubaks seda süsteemi korrastada ja ülal hoida. Nõiaring, ausalt ka. Noh, hirmutab natuke. Võiks ju välismaale minna ja tegelikult ihkabki süda reisida. Näha teisi noori ja vanu huvitavaid inimesi. Neid maailm ju täis - mida ma siin Eestis mökutan? Selles vast ongi asi. Eesti on ka huvitavaid inimesi täis ja mingi tunne on, et enne ei tohiks lahkuda, kui kõik need on ka tuttavateks valmis tehtud.
Meeletu, meeletu maailm me ümber. Kes seda kõike jõuab ikka ära teha? Noh, mina. Üritan. Ühel hetkel pärast 12'ndat ja enne ülikooli tõmban minema. Lihtsalt ära. Euroopasse, Aafrikasse, USA-sse, Jaapanisse ja muudesse Aasiamaadesse - kõik, kõik, kõik käiks läbi. Kahest nädalast kohe kindlasti ei piisaks. Kolm kuud siin, pool aastat seal - kunagi tulen tagasi ka. Äkki leian (loodangi tegelikult) välismaal ülikooli endale, siis võiks juba tööle hakata - pool aastakest ühel ametil siis edasi. Tööredelil ronima hakata on muidugi tore mõte, aga elu on selleks liiga lühike.
Kurat seda teab, mida elu toob. Äkki ei lahku kunagi Eesti pinnalt enam. Naine, lapsed, maja; joogid, narkootikumid, tänav; mõis, firma, teenrid - kõik on võimalik. Noorus on imeline aeg, aga nagu ikka õeldakse (inglise keeles) : Youth is wasted on the young.
This post has been brought to you through the wonders of the Internet.
The Internet - proof that the stupidity of few shrouds the intelligence of many.
elle wrote: