Comments
Comments made
Tõnis wrote:
Liigagi õige! Mul on kah selle keemia pärast juba nii närvid läbi, et... ja mul on täiesti reaalne võimalus ka see aine kaks saada. Tegelikult - ega ükski normaalne inimene keemia hinnet üle nelja ei saagi... ju? Kui keegi juhtubki saama, siis ongi ainult kaks võimalust: a) su eesnimi on Risto; b) sa oled oma pea millegi vastu (hästi kõvasti) ära löönud. Kõige piinlikum lugu on see, et kui me kunagi üheksandas orgaanilist keemiat õppisime, siis tuupisime ju kah igasuguseid valemeid pähe ja nii edasi, aga ma ausõna ei suuda ühtegi konkreetset võrrandit praegu meelde tuletada. Kõik mõisted ja jutt on peas segamini. Ainult mingid märksõnad hüppavad pähe: fullereenid, sipelghape, polümeerid, süsinikuga oli midagi kah... aa.. ja bitumeen.. mingi teekatte värk. Nõme. Ühesõnaga, minu puhul on küll kogu see keemia õpetamine mööda külge maha jooksnud. Ja ma veel sain kunagi päris palju nelju! Raske uskuda isegi!! Jube lihtsalt. Bai te vei - kas keegi üldse teab, kui vana see Proua X siis ka lõppude lõpuks juba on?
Aga üldiselt... ma printisin juba selle loo välja ja viin ta juba homme hommikul direktorile. Sest mina ei taha endale mingit jama kaela saada, mees : / Kui ma sellise jutu olemasolust meie pesapuu "ladvikut" ei teavita, siis oleks ma lihtsalt kaasosaline ja sorry küll, aga mina tahan meie koolis edasi õppida. Meil on nii tore kool. Tore kool. Ma läksin sinna vabatahtlikult. Meil on nii tore kool. Sinul tasub ainult rõõmustada. See on selline WIN-WIN situation. Mina saan pugeda (plusspunktid mulle) ja Sina saad Proua X´st lahti.
heh... Unza =D
Aga üldiselt... ma printisin juba selle loo välja ja viin ta juba homme hommikul direktorile. Sest mina ei taha endale mingit jama kaela saada, mees : / Kui ma sellise jutu olemasolust meie pesapuu "ladvikut" ei teavita, siis oleks ma lihtsalt kaasosaline ja sorry küll, aga mina tahan meie koolis edasi õppida. Meil on nii tore kool. Tore kool. Ma läksin sinna vabatahtlikult. Meil on nii tore kool. Sinul tasub ainult rõõmustada. See on selline WIN-WIN situation. Mina saan pugeda (plusspunktid mulle) ja Sina saad Proua X´st lahti.
heh... Unza =D
19/04 21:30:01
TheZin wrote:
Unza on lahe, ma mõtlen hauas. Seal on kõik lahedad .. ja külmad.. ega vahet ei ole. Meie kalli õpetaja soontes vooldab ei miski muu kui lämmastik. Vedellämmastik.
Isiklikult arvan, et proua X hommikuti pead pestes plutoonium-ekstraktiga Wash-and-Go'ga mõtleb ette inimesed kellele jaoks ta päeva metsa keerab. Teda vast ei huvita hinded vaid pigem enesetunne.
Olen 98.6% kindel, et ta sõimaks meid 45 minutit + 5 minutit vahetunnist selle asemel, et meile õpetada soolade ja hapete valemeid.
1.4 % olen kindel, et teda ei huvita need arvud ja ta tahaks meid igaljuhul sõimata.
Here's to another century!
Isiklikult arvan, et proua X hommikuti pead pestes plutoonium-ekstraktiga Wash-and-Go'ga mõtleb ette inimesed kellele jaoks ta päeva metsa keerab. Teda vast ei huvita hinded vaid pigem enesetunne.
Olen 98.6% kindel, et ta sõimaks meid 45 minutit + 5 minutit vahetunnist selle asemel, et meile õpetada soolade ja hapete valemeid.
1.4 % olen kindel, et teda ei huvita need arvud ja ta tahaks meid igaljuhul sõimata.
Here's to another century!
19/04 21:40:56
Kaur wrote:
Proua X peaks olema 74 kui ma ei eksi.
Noh.. mina küll nii väga ei nõustu, mina saan keemiast suhteliselt aru. Ja see, et teil ei lähe seda vaja elus, mis ta räägib, on sessuhtes bullshit, et seda, mis juba põhikoolist edasi tuleb hariduses, seda ei pruugigi elus vaja minna, aga ta aitab maailma mõista, mingitki mõistmist maailmast saavutada ja silmaringi laiendada. Mis praktilist väärtust saaksite te omistada näiteks kunstiajaloole ja sellele, et Chefreni püramiidi juurest leitud teise laeva hermeetilises kambris oli putukas sees? Ainus vahe on selles, et proua Tiina Y, teise nimega Meza ei ole nii range. Ja teie viha ongi sellest tingitud. Praktiline mõju on minu arust siiski suurem sellel, kui tead, misasjad on need polümeerid, millest su riided on tehtud, misasi on see bituumen, mida igal pool asfaldi valmistamisel vaja on ja miks on mõned asjad nii nagu nad on. Mõista kasvõi seda, et toornafta ainus toode ei ole bensiin. Ja et saada aru sellest, mis praktiline väärtus on millisel maailma ressursil.
Tore, et teil ei jää kõik valemid meelde. Kui jääks, oleks teil midagi viga. Aga põhiline on see, et te saate mingisugusegi arusaama maailma ehituslikust süsteemist. Muidugi on Unza range õpetaja ja klassikaline pedagoog, kes ootab, et kõik õpilased oskaksid jätti korralikult tahvlile kirjutada ja teaksid teab mida, aga kui asi juba nii on, siis on ja pole midagi teha.
Viimasena ütlen ma veel seda, et ei ole mõtet ka nii skeptiline olla, et pidada ennast nii targaks igas maailma valdkonnas, et võtta endale arusaam, et kõik on otseselt valesti kuna kõik inimesed on need ained õppeprogrammi pannud kuna nad on kibestunud, alkohoolisõltlased ja muidu pahad-kurjad inimesed.
Muidugi on õpetamismeetodid eraldi teema ja nendest ma praegu ei räägi parem, kuna vat oskaks midagi öelda.
PS! No nüüd hakkate te küll mind sõimama.
PPS!Andrei, will you marrie me!?
Noh.. mina küll nii väga ei nõustu, mina saan keemiast suhteliselt aru. Ja see, et teil ei lähe seda vaja elus, mis ta räägib, on sessuhtes bullshit, et seda, mis juba põhikoolist edasi tuleb hariduses, seda ei pruugigi elus vaja minna, aga ta aitab maailma mõista, mingitki mõistmist maailmast saavutada ja silmaringi laiendada. Mis praktilist väärtust saaksite te omistada näiteks kunstiajaloole ja sellele, et Chefreni püramiidi juurest leitud teise laeva hermeetilises kambris oli putukas sees? Ainus vahe on selles, et proua Tiina Y, teise nimega Meza ei ole nii range. Ja teie viha ongi sellest tingitud. Praktiline mõju on minu arust siiski suurem sellel, kui tead, misasjad on need polümeerid, millest su riided on tehtud, misasi on see bituumen, mida igal pool asfaldi valmistamisel vaja on ja miks on mõned asjad nii nagu nad on. Mõista kasvõi seda, et toornafta ainus toode ei ole bensiin. Ja et saada aru sellest, mis praktiline väärtus on millisel maailma ressursil.
Tore, et teil ei jää kõik valemid meelde. Kui jääks, oleks teil midagi viga. Aga põhiline on see, et te saate mingisugusegi arusaama maailma ehituslikust süsteemist. Muidugi on Unza range õpetaja ja klassikaline pedagoog, kes ootab, et kõik õpilased oskaksid jätti korralikult tahvlile kirjutada ja teaksid teab mida, aga kui asi juba nii on, siis on ja pole midagi teha.
Viimasena ütlen ma veel seda, et ei ole mõtet ka nii skeptiline olla, et pidada ennast nii targaks igas maailma valdkonnas, et võtta endale arusaam, et kõik on otseselt valesti kuna kõik inimesed on need ained õppeprogrammi pannud kuna nad on kibestunud, alkohoolisõltlased ja muidu pahad-kurjad inimesed.
Muidugi on õpetamismeetodid eraldi teema ja nendest ma praegu ei räägi parem, kuna vat oskaks midagi öelda.
PS! No nüüd hakkate te küll mind sõimama.
PPS!Andrei, will you marrie me!?
19/04 21:59:32
Justina wrote:
Andrei. Sa oled end jälle ületanud, ma ütleks. Aitäh. Ülimalt vaimukas. Aga ainult siin, oma turvalises kodus. Tegelikult on see aga karm reality-show, kus vaid tugevamad jäävad ellu ja mõistuse juurde.
Kaur. Selle "mingisugusegi arusaama maailma ehituslikust süsteemist" saime me juba 7. klassis, kus õppisime molekule ja aatomeid. Sellest piisas. Täiesti.
Ja kallid sõbrad ja muud huvilised. Toon näiteks tsitaate mõnedelt vilistlastelt.
"Paraku pean minagi tõdema, et Undusk oli lagi(loodan et ta oma õpetamisvõimeid leebusega pole asendanud)."
(Meie ka südamest loodame.)
"jeerum! kas undusk ikka veel keemiat õpetab? lõpetasin kooli 20 a tagasi ja juba siis tundus ta suht vanainimene. karm oli ta küll, aga õpetama suht hea."
(Hea ja kurja vaheline võitlus ongi igavikuline.)
"undusk oli ka ikka vinge mutt, ta sai alati asjdest valesti aru ta oli koguaeg omasmaailmas."
(Mõtetes külmades vangikongides piitsutades lapsi, kes ei tea, kuidas H2SO4 reageerib halogeniididega.)
"Ega ta ei ole jah tore, kui keegi väidab klassi ees, et keemia sakib!
aga inimesena on ta väga tore... ja õpetab ta ka hästi... minul on igatahes keemia viis :P" - Gretta O.
"Unduski naljad sellest, kuidas isa ja poeg kaevu ehitavad ning isa vahepeal redeli järgi läheb ja poiss vahepeal kaevus ära lämbub, sest CO2 on õhust raskem :D Undusk(rõõmsa särava häälega): "Isa tuleb tagasi, vaatab, poeg ongi surnud!" Ja frau Linda ei sallinud seda, kui naisterahvad napsu võtsid või suitsu tegid, kuid meeste puhul pidi see "isegi suisa meeldiv olema", nagu ta meile edvistades rääkis. Parim õpetaja üldse!"
(Pisar tuleb silma juba. Selle jutu puhul on tegu ilmselgelt mürkgaasidega.)
Lõpetaks meeldiva lausega, mis südamesoojust pakub:
"Nagu teoreetiliselt 21. Kooli parim ja samas kõige rangem ( see ongi hea) õpetaja on ju Undusk. Super."
Kaur. Selle "mingisugusegi arusaama maailma ehituslikust süsteemist" saime me juba 7. klassis, kus õppisime molekule ja aatomeid. Sellest piisas. Täiesti.
Ja kallid sõbrad ja muud huvilised. Toon näiteks tsitaate mõnedelt vilistlastelt.
"Paraku pean minagi tõdema, et Undusk oli lagi(loodan et ta oma õpetamisvõimeid leebusega pole asendanud)."
(Meie ka südamest loodame.)
"jeerum! kas undusk ikka veel keemiat õpetab? lõpetasin kooli 20 a tagasi ja juba siis tundus ta suht vanainimene. karm oli ta küll, aga õpetama suht hea."
(Hea ja kurja vaheline võitlus ongi igavikuline.)
"undusk oli ka ikka vinge mutt, ta sai alati asjdest valesti aru ta oli koguaeg omasmaailmas."
(Mõtetes külmades vangikongides piitsutades lapsi, kes ei tea, kuidas H2SO4 reageerib halogeniididega.)
"Ega ta ei ole jah tore, kui keegi väidab klassi ees, et keemia sakib!
aga inimesena on ta väga tore... ja õpetab ta ka hästi... minul on igatahes keemia viis :P" - Gretta O.
"Unduski naljad sellest, kuidas isa ja poeg kaevu ehitavad ning isa vahepeal redeli järgi läheb ja poiss vahepeal kaevus ära lämbub, sest CO2 on õhust raskem :D Undusk(rõõmsa särava häälega): "Isa tuleb tagasi, vaatab, poeg ongi surnud!" Ja frau Linda ei sallinud seda, kui naisterahvad napsu võtsid või suitsu tegid, kuid meeste puhul pidi see "isegi suisa meeldiv olema", nagu ta meile edvistades rääkis. Parim õpetaja üldse!"
(Pisar tuleb silma juba. Selle jutu puhul on tegu ilmselgelt mürkgaasidega.)
Lõpetaks meeldiva lausega, mis südamesoojust pakub:
"Nagu teoreetiliselt 21. Kooli parim ja samas kõige rangem ( see ongi hea) õpetaja on ju Undusk. Super."
20/04 19:16:17
Tõnis wrote:
Tsiteerin: "Selle "mingisugusegi arusaama maailma ehituslikust süsteemist" saime me juba 7. klassis, kus õppisime molekule ja aatomeid. Sellest piisas. Täiesti."
TÄPSELT! Kellel huvi on, palun väga, õppigu ise edasi. Noh... *veidi põnev* oli (minu jaoks) ka see kaheksanda klassi keemia, kus sai selle selgeks, kuidas sool ja vesi omavahel reageerivad ja kõik need muud baasteadmised, aga üheksas ja kümnes veel otsa. Tänan, ei soovi. See on lihtsalt naeruväärne, mida kõike õppima peab. Ja palun väga - õpetage mulle. Ma kuulaks huviga, kui selle eest hindeid ei saaks. Aga fakt, et ma PEAN seda kuulama, et ma olen KOHUSTATUD seda õppima, et ma saan selle eest veel hindeid kah, mis võivad lõppkokkuvõttes mulle saatuslikuks saada, see on juba paha...
"...aga ta aitab maailma mõista, mingitki mõistmist maailmast saavutada ja silmaringi laiendada." Noooh... Mina arvan, et silmaringi saab laiendada ka palju meeldivamatel viisidel kui keemia tunnis istudes ja miskisuguseid lämmastikumummusid üksteisega liites. Võta hoopis kodus mingi põnev raamat või film ette ja hakka aga laiendama. Mõistmine maailmast? Iga inimene saab maailmast alati isemoodi aru. Selle kohta, kuidas see kõik siiski meie ümber toimib, paneme niikuinii omaenda isemoodi teooriad kokku. Usu mind, Kaur, selleks pole vaja nii detailselt keemiat õppida, nagu me seda praegu teeme. Suured kreeka filosoofid ei teadnud tänapävasest keemiast mitte mõmmigi, aga siiski tsiteeritakse nende mõtteid veel tuhandeid aastaid hiljemgi igas võimalikus kohas. Nende ideed on täiesti ajatud ja *ülla-ülla* nende peale on tuldud ilma amfoteersete oksiidide või mingite kuradi leelismuldmetallideta. Tähendab - mida ma tahan öelda... kindlasti olen ma keemiat õppides kuidagi pidi targemaks saanud. Ma ei saa seda eitada. Su jutus oli iva sees, Kaur.
Ja eks me kõik harime ennast eri moodi. Teeme eri asju, et vaimuvara koguda. Nagu Sa ka ütlesid - Sul on keemiaga kõik korras. Mul pole. See kõik on minus tekitanud keemia vastu sellise sügava sisemise protesti, et seda õppides ma lihtsalt kahjustan oma (vaimset) tervist. Vaata - see keemiaõpik - need teadmised, mis selles leiduvad - minu jaoks on need nagu legoklotsid. Kõik teadmised, mis me koolis, kodus, raamatutest, sõpradelt saame - need on kõik nagu legoklotsid. Ja nendest hakkame enda maailmapilti ehitama. Paneme kokku selle maailma, milles elame. Ja me ise valime, milliseid klotse me selleks kasutame. Ja mulle lihtsalt ei meeldi need keemaõpiku-klotid. Ma jätaks nad kõrvale ja võtaks mingeid muid klotse, aga ma ei saa seda päris teha, sest MA PEAN neid keemiaklotse vahest kasutama, kui Sa saad aru, mida ma mõtlen... Ma loodan, et kõik said sellest aru, mida ma öelda tahtsin...
(ma pole purjus, ausalt)
TÄPSELT! Kellel huvi on, palun väga, õppigu ise edasi. Noh... *veidi põnev* oli (minu jaoks) ka see kaheksanda klassi keemia, kus sai selle selgeks, kuidas sool ja vesi omavahel reageerivad ja kõik need muud baasteadmised, aga üheksas ja kümnes veel otsa. Tänan, ei soovi. See on lihtsalt naeruväärne, mida kõike õppima peab. Ja palun väga - õpetage mulle. Ma kuulaks huviga, kui selle eest hindeid ei saaks. Aga fakt, et ma PEAN seda kuulama, et ma olen KOHUSTATUD seda õppima, et ma saan selle eest veel hindeid kah, mis võivad lõppkokkuvõttes mulle saatuslikuks saada, see on juba paha...
"...aga ta aitab maailma mõista, mingitki mõistmist maailmast saavutada ja silmaringi laiendada." Noooh... Mina arvan, et silmaringi saab laiendada ka palju meeldivamatel viisidel kui keemia tunnis istudes ja miskisuguseid lämmastikumummusid üksteisega liites. Võta hoopis kodus mingi põnev raamat või film ette ja hakka aga laiendama. Mõistmine maailmast? Iga inimene saab maailmast alati isemoodi aru. Selle kohta, kuidas see kõik siiski meie ümber toimib, paneme niikuinii omaenda isemoodi teooriad kokku. Usu mind, Kaur, selleks pole vaja nii detailselt keemiat õppida, nagu me seda praegu teeme. Suured kreeka filosoofid ei teadnud tänapävasest keemiast mitte mõmmigi, aga siiski tsiteeritakse nende mõtteid veel tuhandeid aastaid hiljemgi igas võimalikus kohas. Nende ideed on täiesti ajatud ja *ülla-ülla* nende peale on tuldud ilma amfoteersete oksiidide või mingite kuradi leelismuldmetallideta. Tähendab - mida ma tahan öelda... kindlasti olen ma keemiat õppides kuidagi pidi targemaks saanud. Ma ei saa seda eitada. Su jutus oli iva sees, Kaur.
Ja eks me kõik harime ennast eri moodi. Teeme eri asju, et vaimuvara koguda. Nagu Sa ka ütlesid - Sul on keemiaga kõik korras. Mul pole. See kõik on minus tekitanud keemia vastu sellise sügava sisemise protesti, et seda õppides ma lihtsalt kahjustan oma (vaimset) tervist. Vaata - see keemiaõpik - need teadmised, mis selles leiduvad - minu jaoks on need nagu legoklotsid. Kõik teadmised, mis me koolis, kodus, raamatutest, sõpradelt saame - need on kõik nagu legoklotsid. Ja nendest hakkame enda maailmapilti ehitama. Paneme kokku selle maailma, milles elame. Ja me ise valime, milliseid klotse me selleks kasutame. Ja mulle lihtsalt ei meeldi need keemaõpiku-klotid. Ma jätaks nad kõrvale ja võtaks mingeid muid klotse, aga ma ei saa seda päris teha, sest MA PEAN neid keemiaklotse vahest kasutama, kui Sa saad aru, mida ma mõtlen... Ma loodan, et kõik said sellest aru, mida ma öelda tahtsin...
(ma pole purjus, ausalt)
20/04 20:12:48
Justina wrote:
Mina paneks need klotsid põlema.
(Aga plastmassi reageerimisel tulega tekib hoopis sulamisreaktsioon ju.)
Ja mida rohkem me keemiat õpime, seda vähem omandame selle arvelt aineid, millest meil praegu ja edaspidi tolku on.
Keemia keemiaks, aga jutt tiirles meie kalli 'proua' LU ümber. Nimelt olen ma täheldanud, et ta annab lisaks õpikule meile 10x rohkem lisamaterjali, sest talle lihtsalt ei meeldi see õpik. Liiga arusaadav meile vist.
Rousseau:
"Mida peaksid nad siis õppima? Õppigu nad seda, mida nad peavad inimestena tegema, aga mitte seda, mida nad peavad unustama."
Nonii. KOOLIREVOLUTSIOON! LU&keemia maha!!
(Aga plastmassi reageerimisel tulega tekib hoopis sulamisreaktsioon ju.)
Ja mida rohkem me keemiat õpime, seda vähem omandame selle arvelt aineid, millest meil praegu ja edaspidi tolku on.
Keemia keemiaks, aga jutt tiirles meie kalli 'proua' LU ümber. Nimelt olen ma täheldanud, et ta annab lisaks õpikule meile 10x rohkem lisamaterjali, sest talle lihtsalt ei meeldi see õpik. Liiga arusaadav meile vist.
Rousseau:
"Mida peaksid nad siis õppima? Õppigu nad seda, mida nad peavad inimestena tegema, aga mitte seda, mida nad peavad unustama."
Nonii. KOOLIREVOLUTSIOON! LU&keemia maha!!
20/04 20:57:56
kaur wrote:
Sittagi me seitsmendas midagi teada üldse saime. Seitsmenda klassi baasil ei tea inimene isegi, misasi on tegelikult aatom või ioon.
Muidu ma suht ei viitsi teiega vaielda, kuna teie arvate nii ja mina ikka naa ning suht paljus me tegelikult ka nõustume.
Muidu ma suht ei viitsi teiega vaielda, kuna teie arvate nii ja mina ikka naa ning suht paljus me tegelikult ka nõustume.
20/04 22:01:23
Tõnis wrote:
Kes vaielda ei viitsi, see ka ei arene. Tegelikult seitsmendas klassis õppisime päris põhjalikult aatomi ehituse ära. Elektronid, elektronkihid, tuum, prootonid, neotronid. Pean kurvastusega tunnistama, et midagi uut ma eriti konkteerselt aatomiehituse koha pealt teada pole saanud. Ioone me tõesti vist ei õppinud. Aga mis kuradi vahet seal tegelikult on?? Sa ju ometi ei hinda inimesi selle järgi, kas nad teavad, mis on aatom ja mis on ioon? Ja on ka vale öelda "Sittagi me seitsmendas midagi teada üldse saime." , sest võta see seitsmes vahelt ära ja Sul oleks kaheksandas märksa raskem olnud. Ega ei saagi ju üldse nii võtta, et "nii-nii.. siin klassis ma sain midagi uut teada, siin ei saanud, siin jäin sama lolliks"... kogu aeg on ju pidev areng. Tarkus tuleb ikka tasapisi.
20/04 22:40:27
Kaur wrote:
Nojah, eks ma liialdasin ka seal, aga mõte on ikkagi see, et me ei saanud kohe kindlasti seitsmendas, ma rõhutan, minu arust vajalikku, taset. Muidugi ei hinda ma inimesi selle järgi, millised on nende teadmised mingis aines.
Me õppisime küll seitsmendas ioone, ma mäletan seda, aga see oli nii pinnapealselt, et tegelikult ei saanud millestki aru. Ioonid kõrvale panna, ei saa elada päris nii, et ei tea mida see tähendab, kui mingi asi on orgaaniline, mis mõte on paljudel tegudel, mida meil soovitatakse oma kallite ostetud asjadega läbi teha.
Me õppisime küll seitsmendas ioone, ma mäletan seda, aga see oli nii pinnapealselt, et tegelikult ei saanud millestki aru. Ioonid kõrvale panna, ei saa elada päris nii, et ei tea mida see tähendab, kui mingi asi on orgaaniline, mis mõte on paljudel tegudel, mida meil soovitatakse oma kallite ostetud asjadega läbi teha.
20/04 22:54:32
Džään wrote:
Ma kommenteeriksin nii palju, et Kaur, jää vait, sa ajad lolli juttu.
See otsus edasikaebamisele ei kuulu.
See otsus edasikaebamisele ei kuulu.
20/04 23:31:28
Sander wrote:
Unduski kohta mina kuigi ei tea (Noh, olen kuulnud, et on range mutt ja nii, pluss veel see Kauri pidev kiitmine - Undusk this. Undusk that!, ja isa kiitmine.Ja Läti Henrik kirjutas tast hästi, kui nüüd mõtlema hakata.).
See-eest on minul õnn ja heameel õppida keemiat õpetaja Anne-Ligrek Lääne tiiva all. Ma arvan, et kõik nõustuvad minuga, kui väidan, et Undusk vähemalt oskab keemiat. Noh, Lään oskab kah tegelikult juba tasapisi natuke. "Ja nüüd siis kirjutan siia reaktsiooni, kus vesi reageerib väävelhappega. Nii, vesi, valemiga... OOT, ei ärge öelge ette, ma TEAN SEDA! eee... jajah, H2O + väävelhape HCl -> ... eee... Priit! TAHVLI ETTE! hinde saad selle eest!"
Tähendab, mulle väga meeldikski, kui ainult Lään õpetaks, kui õppima ei peaks üldse jne. Aga kuna ka mina järgmisel õppeaastal Unduskiga tutvused loon, olen mures... kuna ei oska keemias mitte midagi. Ja mr. X'i keemias vist midagi peab siiski oskama. Praegune Lääne töö 5 tähendab Unduski 3=. Ja minul on hinded 4 ja 3 vahepeal.
Keemia mulle üldiselt ei meeldi, nagu ka teised reaalained. MA ei viitsi ajusid ragistada mingite arvutuste ja võrrandite pärast, mis maailmas juba läbi tehtud. Keemia puhul on minul vähemalt see vastu, et tegeletakse selliste imepisitillukeste osakestega ja siis vaadatakse, mitu mooli mingit ainet reageerib mitme milligrammi mingi teise ainega ja peab ilmtingimata teadma, mida tähendab perversne sõna assotsiatsioon. I mean, what's the point?!? Ma ei hakka tegelema keemiaga. "aga kust sina tead?" tean lihtsalt. Keemia mind ei huvita.
Silmaringi arendamiseks võiks keemiat olla maksimum 1 tund nädalas. Ma pooldan kah siinkohal Tõnist, et silmaringi ei saa inimene siiski põhiliselt keemiast. Silmaring tuleb ise, küll te noorukid veel näete.
Mis veel...? ajah, Andrei, tubli oled, ületasid ennast...
Tõnis.......... ajah, tubli oled, ületasid ennast.
Kaur, nõme oled.
Ja Justina. Tubli oled, ületasid ennast.
Üldiselt ajas kõige mõttekamat juttu siin Kaur. Ja Tõnis. Ja Justina... Andrei kah võib-olla.
PS: (midagi jaburat)
PS2: (midagi veel jaburamat)
PS3: (midagi jaburat selgitamaks PS1'e ja PS2'e)
PS4: Keemia on kõikehõlmav, hädavajalik ja lahe.
See-eest on minul õnn ja heameel õppida keemiat õpetaja Anne-Ligrek Lääne tiiva all. Ma arvan, et kõik nõustuvad minuga, kui väidan, et Undusk vähemalt oskab keemiat. Noh, Lään oskab kah tegelikult juba tasapisi natuke. "Ja nüüd siis kirjutan siia reaktsiooni, kus vesi reageerib väävelhappega. Nii, vesi, valemiga... OOT, ei ärge öelge ette, ma TEAN SEDA! eee... jajah, H2O + väävelhape HCl -> ... eee... Priit! TAHVLI ETTE! hinde saad selle eest!"
Tähendab, mulle väga meeldikski, kui ainult Lään õpetaks, kui õppima ei peaks üldse jne. Aga kuna ka mina järgmisel õppeaastal Unduskiga tutvused loon, olen mures... kuna ei oska keemias mitte midagi. Ja mr. X'i keemias vist midagi peab siiski oskama. Praegune Lääne töö 5 tähendab Unduski 3=. Ja minul on hinded 4 ja 3 vahepeal.
Keemia mulle üldiselt ei meeldi, nagu ka teised reaalained. MA ei viitsi ajusid ragistada mingite arvutuste ja võrrandite pärast, mis maailmas juba läbi tehtud. Keemia puhul on minul vähemalt see vastu, et tegeletakse selliste imepisitillukeste osakestega ja siis vaadatakse, mitu mooli mingit ainet reageerib mitme milligrammi mingi teise ainega ja peab ilmtingimata teadma, mida tähendab perversne sõna assotsiatsioon. I mean, what's the point?!? Ma ei hakka tegelema keemiaga. "aga kust sina tead?" tean lihtsalt. Keemia mind ei huvita.
Silmaringi arendamiseks võiks keemiat olla maksimum 1 tund nädalas. Ma pooldan kah siinkohal Tõnist, et silmaringi ei saa inimene siiski põhiliselt keemiast. Silmaring tuleb ise, küll te noorukid veel näete.
Mis veel...? ajah, Andrei, tubli oled, ületasid ennast...
Tõnis.......... ajah, tubli oled, ületasid ennast.
Kaur, nõme oled.
Ja Justina. Tubli oled, ületasid ennast.
Üldiselt ajas kõige mõttekamat juttu siin Kaur. Ja Tõnis. Ja Justina... Andrei kah võib-olla.
PS: (midagi jaburat)
PS2: (midagi veel jaburamat)
PS3: (midagi jaburat selgitamaks PS1'e ja PS2'e)
PS4: Keemia on kõikehõlmav, hädavajalik ja lahe.
23/04 18:14:17
Add comment
This item is closed, it's not possible to add new comments to it or to vote on it
19/04: Kooli lood vol. 1 ehk siis Kallist keemiast
Nuga näkku productions esitleb:kirjutatud Malcolm Lincolni poolt
21. kooli lood
Toimik nr. 1
NB! Järgnev tekst on puhas fiktsioon ja absurd, kõigi tegelaste käitumise ja isiku kokkulangevused reaalsete persoonidega on juhuslikud ja nimed suvaliselt telefoniraamatust valitud. (ausalt)
Toimik nr. 1: Kallist keemiast või Meie, kes me elame keemilise kurjuse teljel
Kes?: Proua X (või noh... Linda U., sõpradele, mitte et tal neid oleks, ka Unza)
Mis?: Keemia tund Tallinna 21. koolis
Miks?: Noh... targemad saavad ise teksti järgi aru. Lollimatel ja enesetapuhuvilistel soovitan astuda Tallinna 21. kooli.
Teate neid sõjafilme, kus mõni pataljon on just lahingusse jõudmas ja siis kõik on vaiksed, kaamete nägudega, mõni oksendab? Vot enam-vähem sarnane meeleolu valitseb enne meie kooli keemiatundi. Vaatan närviliselt trepi poole, hellitades veel viimast lootust, et meie õpetaja, nimetagem teda proua X-iks, on trepil kukkunud ja surma saanud. Kusjuures ma ei ole absoluutselt sadistlik ega pahatahtlik inimene(st kui asi ei puutu õpetajatesse, poliitikutesse, pededesse, idiootidesse, loomapiinajatesse ja juutidesse). Ei, külm õhuvool koridoris annab märku tema tulekust. Ilmselt aimas ta minu mõtteid ja ootas spetsiaalselt mõnikümmend lisasekundit posti taga, lihtsalt, et pettumus veel suurem oleks.
Muinasjututegelastest võrdleks ma teda kurja hundiga, kes üritab vanamemme mängida. Mitte et tal nüüd väga suured kõrvad või nina oleks, aga silmad on küll õelamad kui enamikul teistel temavanustel dementsetel vanamemmedel, kes töötegemise asemel hoopis kodus järgmisi valimisi ootavad, et tahvli šokolaadi ja kahtlase päritoluga sajase eest Edgar Savisaarele kolm veretilka ja hääl anda.
„Teda hakkate te hindama alles siis kui te ammu kooli olete lõpetanud,“ ütles mu endine klassijuhataja kunagi proua X-i kohta. Toosama klassijuhataja õppis samuti keemiat proua X-i mitte-eriti-hella käe all, nagu ka poole klassi emad-isad, vanemad-vanaisad ja mõne vanavanaisa-vanavanaema. Jah, võin ennast lohutada, et me ei ole esimene generatsioon, kes seda terrorit läbi käib. Huvitav ongi see, et Hitler on surnud, Stalin on surnud, isegi Milosevic on surnud, ainult proua X elab veel. Tundub, et peale tuumasõda jäävad alles prussakad ja proua X. Nende esimeste suhtes ei ole ma muidugi täiesti kindel.
Ma tean, mida te mõtlete! „See ei saa ju ometi nii hull olla... poiss liialdab.“ Oh ei, oh ei, kullakesed. Ütelge mõnes pubis kõva häälega „Unza!“ ja terve saal jääb vait. Üldiselt pöördutakse tema poole tänavaslängis kui „see, kelle nime ei tohi nimetada.“ Tohime või ei tohi, aga järgmisel aastal tähistab ta kinnitamata andmeil oma saja kolmandat sünnipäeva. Ja ta ei kavatse veel sugugi lõpetada. Küsimusele, kui kaua ta veel õpetada kavatseb, vastab ta selge heldimusega: „Oh, ma arvan, et mul on jaksu veel paari lennu elu perse keerata.“
Olgu, eelnevaid sadistlik-humoorikaid kujundeid ja liialdusi oli vaja, et anda edasi osakegi sellest õudusest, mida me oleme pidanud temaga läbi elama, klaasistudes kaks korda nädalas oma toolile keemia klassis, et jäigastunult vihikusse vahtida ja endale 45 minutit korrutada: Ära kutsu mind tahvli ette, oh armas Jumal, ära lase tal mind tahvli ette kutsuda. Mille nimel see vaimne terror? Et saada teada, et hapniku oksüdatsiooniaste on –II!!! Ja mis kõige suurem nali, seda jama ei lähe iialgi elus vaja. Nagu ütles meie peategelane ise: „Le Chatelieri kolme printsiipi peate te elu lõpuni teadma.“ Sorry, kallis, aga ma ei plaani seda teada isegi kolme kuu või kolme tunni pärast.
Mis mind siis ajendas temast kirjutama? Tänane tund, kus ma muide sain kaks nelja, mis eemaldasid ohu see aine nimega keemia kaks saada, möödus nutu ja naeru piirimail, hüsteerilises ahastuslõbususes. Mis ma siis teada sain? N, millel on kolm sidet kolme H-ga ja kaks vaba mummukest pluss HOH on NH4OH, mis on ammoniaakhüdrooksiid. Tere, minu nimi on Andrei ja minu hobi on ammoniaak. Milline ammoniaagiühend on teie lemmik?
Järjekordne kivi Eesti haridussüsteemi kapsaaias, tegelikult.
Ja iseenesest olen ma õnnelik, et on olemas koloriitseid tegelasi, kes annavad inspiratsiooni kirjutada, aga noh... antud tegelane on kraadi võrra liiga koloriitne. Või oleks õige sõna radioaktiivne?
Jään ootama neid kaugeid aegu, kui ma olen kooli ammu lõpetanud (lootuses, et ma ei ole hullumajas, vanglas ega hauas – kus hiljutise sotsiaaluuringu järgi on 95% endistest proua X-i õpilastest) kui ma teda hinnata oskan. Seniks aga lõpetan tavapäraste palvetega: Äkki ta kukub homme trepi peal ja kui ei kuku, siis ma ei taha tahvli ette!!!
P.S: Minu emme ütleb, et ühest inimesest on pahatahtlik niimoodi kirjutada, aga ma arvan, et see on väga positiivne, et ma suudan veel selle üle naerda peale mitut aastat värisemist ja isegi tema varju kartmist.