Comments

15/05: FILM

Inside man
Keegi seestpoolt
2006

Mustaks Tarantinoks nimetatud Spike Lee loominguga mul enne kokkupuuteid ei ole, küll aga olen ma kõrgel arvamusel nii Denzel Washingtonist, Clive Owenist, Jodie Fosterist kui Willem Dafoest. Selline näitlejatekooslus lubab juba minimaliseerida läbikukkumise riski.
Antud teose sisu on üsnagi klassikaline. Mässajalik pangaröövel kavandab viimse detailini viimistletud pangaröövi, mis kujuneb pantvangikriisiks, kus oma huvid mängus nii panga omanikul, pantvangiläbirääkijal kui linnapeal. Kassi-hiire mängus etendavad kaht osapoolt Washington ja Owen. Omalaadse värskuse ja sotsiaalkriitika lisab Jodie Fosteri tegelane, kes saadetud esindama panga omaniku, kelle hämarad saladused nüüd päevavalgele tulla võivad, huve.
Mitu osapoolt loovad taimelava erinevateks tegevustasanditeks, mis muudab filmi kirjumaks ja rikkalikumaks, lubades astuda sammu edasi tavalisest pangaröövifilmist. Lisaks teevad kuulsad näitlejad seda, mida neilt oodatakse, kehastades oma tegelasi tõetruult ja jõuliselt, suutes luua klassikalised näited tegelasstereotüüpidest, lisades neile nüansse, mis ei luba filmil langeda liigsetesse klišeedesse. Tänu sellele ei ole ükski tegelane filmis üdini halb ega üdini hea, vaatajale jäetakse ruumi moraalsete motiivide üle arutlemiseks.
Vaatamata eelnevale ei ületa film ka žanris mingeid enneolematuid piire, jäädes vaid üle keskmise tugevaks põnevikuks mõne ekstranüansi ja suurepärase teostusega. Ei suudeta korrata seda, mida on enne saavutanud superkulminatsiooniga näiteks filmis The usual suspects, mis muidugi jääb selliste filmide kroonimata kuningaks. Pigem käiakse ühte rada filmiga The negotiator, milles oli samuti hulgaga pinevat ja loovat dialoogi mehe majas sees ja mehe majast väljas vahel. Inside man'is aga on kogu üldpilt parem tervik ja lõpp paremini teostatud.
Lugu ise ehk kaotab ohtrate põigete tõttu osa pangaröövi enda pinevusest, aga just need liinid eristavad teda suurema osa massikultuuri filmide ühekülgsusest. Kõik liigub siiski sujuvalt, kõike on õigetes kogustes, algus ja lõpp on suurepäraselt teostatud ja vahelejääv ei võta endale liigseid riske, olles miinuspoolelt kuidagi steriilne, liigtuttavlik, ilma suuremate üllatusteta, kuid samas kaasahaarav ja vaatajale tegelaste sümpatiseerimisega mänglev.
Suure lisaplussi saab aga Clive Oweni mängitud pangaröövel, kes tõusis üheks mu lemmikfilmikarakteriks viimastest aastatest. Tema pahelisuse ja loomuliku mässajalikkuse vahel hüplev anarhistlik suhtumine, lakooniline kuid sisukas tekst ja kurjategija tüüpmalle eirav käitumine on filmi jooksul lausa nakatavad, tekitades justkui nii hea kui ka halva esindajast kangelased
Ei midagi erakordset, kuid hea film. Mitte kohustuslik vaatamismaterjal, kuid soovitamist väärt igal juhul.

4

Comments made

No comments yet

Add comment

This item is closed, it's not possible to add new comments to it or to vote on it