Comments

05/04: Maailm. Täna. - Üks.

Tegu ei ole ühtse jutukesega - pigem on siin rida mõtteid, mis ühe nädala jooksul tulid. Varsti tuleb ilmselt Teine ka.

Tegu on esimese tekstiga, mis ma peale Erikut, mis on hetkel minu enda lemmik oma loomingust, avaldan.

Tavapäraselt, head lugemist.

Maailm. Täna.
Üks.


Malcolm Lincoln
28.03.2007


Ema ei olnud Ragnarit eriti tõsiselt võtnud, kui too oli hommikul ühmanud, et võitleb koolis iseendaga, kas kirjutada järgmine rida või pastakas endale kaela virutada. Ei võtnud ka õpetaja, kui Ragnar seda teha ähvardas. Ehk ei uskunud ka Ragnar ise, vähemalt mitte enne hetke, mil ta otsustas, et ah, kuradile kõik, be a rebel, ja endale pastaka viienda kuupäeva keemiatunni kolmekümne üheksandal minutil tuiksoonde virutas. Samuti polnud seda uskunud Jumal ise, kes nüüd oli kihlveos, kas Ragnar teeb seda või mitte, kaotanud ühele inglile suurema summa raha ning seega üsna pahaselt oma meelekohti masseeris ning enese rahustamiseks paar väiksemat USA lääneranniku linna üle ujutas ning Kongos uue näljahäda tekitas.

Kõigest hoolimata polnud pärismaailm veel Ragnari traagikaga kursis. Trollid ja bussid, autod ja trammid sõelusid endise kiirusega üksteise vahel, viies inimesi tööle ja kooli, koju ja poodi.

Marge oli õigupoolest üsna veidral kombel ainus inimene, kes päevalehe kuuendalt leheküljelt Ragnari loo ja tõstatatud koolistressi artikli lõunase kohvipausi ajal otsast lõpuni läbi luges. Endal tal lapsi polnud, aga uskumatuse tunde tekitas kogu krempel ikka. Väikeste inimeste kurb saatus, mõtles ta vaid, mõistmata, et see oli üks kolmest väitest, milles tal sel nädalal absoluutselt õigus oli. Teised kaks olid „vaata kui ilus päev täna on“ ja „appi, jälle ma unustasin, olen mina ikka loll küll“. Aga nagu öeldud, ise ta seda ei teadnud. Ilmselt oligi talle parem.

Ei, pärismaailm polnud Ragnari traagikaga kursis. Päevalehest vastukumav andis edasi mingit teist maailma, kellegi teise maailma. Sõnad teevad tunnetele ülekohut, aga polnud veel leitud ajakirjanikku, kes osanuks anda edasi tundeid.

„Kuula. Mis lind see on?“ küsis kuulatama jäänud Kristjan äsja möödunud uuema seeria honda civic sedaani jälgima jäänud Rolandilt.
„Ah?“
Kristjan pööras taas pilgu ühe pargi jalutusraja kõrval kasvava puu latva.
„Mis lind see on?“ kordas ta küsimust.
„Ah, ei tea,“ pomises Roland.
Hetkeks jäi ta kuulatama. Tõsi, linnulaul oli ilus. Siis jalutasid nad edasi.
Rolandile polnud meelde tulnud, et see oli esimene kord, kui ta betoondžungli keskel linnulaulu kuulnud oli. Õigupoolest üldse esimene kord viimase kuue aasta jooksul, kui ta seda kuulis.

„Tead, on mingid sellised kindlad inimesed,“ alustas Hendrik, lükates kõrvale äsja raamatukogu riiulist võetud raamatu.
Kersti tõstis pilgu oma raamatust ning jäi teda üllatunult vaatama.
„Mis sul nüüd jälle hakkas?“ küsis ta siis. Üllatussära oli pilgust kadunud.
„On sellised inimesed,“ jätkas Hendrik, „kes istuvad pühapäeva hommikul köögilaua taha, vaatavad tõusvat päikest ja siis tunnevad, kui hea tunde võivad tekitada pisiasjad. Ja siis mõtlevad, et selliste hetkede pärast tasubki elada.“
„Nii... mis selles halba on?“
„Ei midagi. Aga miks nad siis ei ela, miks nad ennast järgmise pühapäevani jälle välja lülitavad...“
Kersti mõistis, et küsimus oli olnud retooriline.
„Aga hea kui on neid hetki...“ ütles ta vaid pilku taas raamatusse pöörates.
„Võta mu käest kinni,“ käskis Hendrik.
„Mida?“
„Võta mu käest kinni.“
„Miks?“
„Võta.“
Kersti sirutas Hendrikule oma käe.
„Tunned?“ küsis Hendrik.
„Mida?“
„Mu kätt.“
„Jah.“
„Soojust.“
„Jah.“
„Ma värisen kergelt?“
„... Jah.“
„Ma olen lähedal.“
„Jah. Jah.“
Hendrik võttis käe ära ja tõmbas seda Kerstist aeglaselt eemale. Ta vaatas nukral pilgul oma kätt, siis Kersti arusaamatut pilku.
„See hääbub. Tunne kaob. Sa lähed kaugemale. Ma lähen kaugemale. Ei tunne enam soojust. Ei tunne enam värinat. Ei tunne enam lähedust. Füüsilist kontakti pole enam. Hing aga ei tunne. Kui see tunne kaob, siis ei ole enam mõtet. Kui ei suuda enam kellegi värisemist tunda, ilma et teda puudutaks... mitte kellegi... siis on kõik. Lõpp. Elu on sel hetkel läbi.“
„Ah, sa oled pessimist. Mõtled liiga palju.“ teatas tüdruk ja pööras pilgu taas raamatusse. Ta ei mõelnud eriti Hendriku sõnade peale. Hendrik tema omade peale samuti mitte.

Kui Marge sel õhtul koju läks, nägi ta juba eemalt kesklinna kortermaja välisukse juures kellegi kogu seinale toetumas. Ta otsis käekotist võtmed ja seisatas ukse ees. Selle avanud, pööras ta pilgu hetkeks kuju poole.
See oli vanem mees. Ta oli üsna räbala välimusega. Riided olid mõnest kohast lapitud, käe otsas rippuvas kilekotis olid väikesed augud. Tema silmad olid suletud. Vastu seina vajunud kuju nägi nukker välja. Üksikud bareti alt välja paistvad juuksed liikusid kerges tuuleiilis. Rohkem tema juures liikumist polnud.
Marge sisenes majja ja võttis postkastist veearve. Korraks seisatas ta trepi peal. Kas vanamees oli üldse elus? Kui hädine oli ta seal seina ääres. Oleks võinud ju ometi küsida, kas temaga on kõik korras, mõtles Marge. Või siis oleks võinud küsida, kas ta midagi juua ei soovi. Kasvõi ta koridori puhkama lasta. Talle tass teed tuua. Aga ilmselt puhkas ta niisama. Oleks vaid tema mõtteid seganud. Kui loll oleks see välja paistnud. Ja kui loll oleks tagasi minna.
Marge astus trepist üles. Õhtul mõtles ta sellele veel. Vanamehe kuju oli tal silme ees. Siis kadus. Järgmisel päeval ei meenunud see talle kordagi. Ka kogu ülejäänud nädala mitte. Aga kuidagi rahutu tunne oli.

Comments made

Vist oleks isegi poolikuna meie lõpuni longitud või säratud radadest sinu oma väärtuslikum. Kelle või mille suhtes ma küll ei tea.
Mulle meeldis.
07/04 20:43:40
Kena.

Iga kirjaniku parim sõber on üks mõtlik, tark ja elu näinud vanamees. Raamat ilma vana inimeseta on nagu vetsupott ilma prill-lauata.
09/04 22:52:27
See on sul justkui mingi klipifilm nagu "Paris, je te àime" või midagi taolist. Lühikesed lookesed igapäevaelust, mis koos omandavad mõju, mida neil üksinda kindlasti ei ole. Või noh.. värk. Tead küll.
Good night and good luck and may the good Lord have mercy upon thou soul.
09/04 23:43:54

Add comment

This item is closed, it's not possible to add new comments to it or to vote on it